Kui palju ma tegelikult sooja saan?

Soojuskao põhjustavad puus sisalduv niiskus ja ahju suutmatus kogu soojust ära kasutada. Ükski ahi ei suuda ära kasutada kogu puus leiduvat energiat gaaside mittetäieliku põlemise ja korstna kaudu toimuva soojuskao tõttu. Vanade ahjude efektiivsus on enamasti 40-60%, kuid moodsatel puhta põlemisega ahjudel jääb see 60-80% vahele. Seevastu lahtine kamina kasutegur võib olla vaid 15% ringis.

Kui 20% niiskusesisaldusega lepahalgude kütteväärtus on 4,05 kWh/kg, siis neid 50% tõhususega ahjus põletades saame tegelikult vaid 2,025 kWh/kg energiat.

Toorete puudega küttes kulub rohkem energiat puudes sisalduva vee aurustamisele ning saame selle võrra vähem sooja. Ahi ei saavuta soovitud temperatuuri, lõõrid tahmuvad ja muutuvad tuleohtlikuks.

Küttepuud olgu nii kuivad, kui võimalik. Ka pikemaaegne riidas seismine ei langeta puude kvaliteeti. Vanad puud muutuvad kehvemaks enamasti seepärast, et puud on saanud vihma või on neid alguses aeglaselt kuivatatud. Kui niiskusesisaldus on pikema aja kestel olnud üle 25%, hakkab aeglane kõdunemisprotsess puidu väärtust kahandama.

 

Kasutatud materjalid:

  • Mytting, Lars (2014). Küttepuud: kõik puude lõhkumisest, ladumisest ja kuivatamisest ning puukütte olemusest. Tallinn: Sinisukk.