Küttepuu kvaliteet ja kütteväärtus

Küttepuu kvaliteedi määravad niiskusprotsent ja kütteväärtus. Mida tihedama süüga on puu, seda raskem ja suurema kütteväärtusega on halg. Kui halli lepa halu asemel panna ahju samas mõõdus ja sama kuiv tamme halg, siis kasvab saadava soojuse hulk umbes 50%. Puust saadavat soojust mõjutab loomulikult ka küttekolle (vt Kui palju ma tegelikult sooja saan?).

Raskete puudega on oht ahi liiga kuumaks kütta. Hea on varuda erinevat liiki küttepuid, et olla valmis pehmema ilmaga ahju laduma kergemaid ja peenemaid puid, mis annavad väikese ja intensiivse leegi. Tugevama pakasega võib kasutada jämedamaid ja tihedamaid puid, et saada rohkem sooja. Hea nipp on põletada kergeid puid koos ühe jämeda kõva puu haluga. Raske puu hõõgub tükk aega pärast seda, kui teised puud on tuhaks põlenud.

Ühe puuliigi esindajate kütteväärtus võib erineda. Kehvemal pinnasel aeglaselt kasvanud okaspuud on tihedama süüga ja raskemad. Aga näiteks soodsal mullal kiiresti kasvanud tamm, saar või jalakas on oma kehvemates tingimustes kasvanud suguvendadest kõvemad. Enamasti ei ole erisused siiski tähelepanuväärsed. Kui soovid hoida keskkonda, siis on kõige parem küttepuu see, mis kasvab sinu kodule võimalikult lähedal. Nii on puude transpordist tekkinud ökoloogiline jalajälg minimaalne.

Järgnevas tabelis on esitatud erinevate õhukuivade (suhteline niiskus u 20%) puude keskmised kaalud ja kütteväärtused ruumimeetri kohta.

  Kg / rm kWh / rm
Pöök 380 2020
Tamm 367 1950
Saar 367 1950
Jalakas 360 1910
Vaher 353 1880
Kask 333 1700
Must lepp 293 1560
Mänd 293 1460
Haab 267 1400
Kuusk 253 1340
Hall lepp 240 1270

Kasutatud materjalid: