Millist küttepuud valida?

Puuliikide omadused erinevad ja see mõjutab ka nendega kütmist. Esmalt tuleks mõelda, millist tüüpi koldes on plaanis puid põletada. Okaspuud küll praksuvad hubaselt, kuid neid kaminas põletades on oht, et sädemed eksivad koldest väljapoole. Samuti kipuvad nad lõõre liigselt tahmama. Käreda pakasega annab ahjus hästi sooja kõrgema kütteväärtusega kask või saar. Tihedate ja kõrge kütteväärtusega halgude kasutamisel tuleks aga eriti ettevaatlik olla, et mitte ülekütmisega kollet kahjustada.

Järgnev ülevaade annab aimu Eestis ja Euroopas levinud küttepuude omadustest: milline on leek, kui suur on kütteväärtus ja kus (või kas üldse) on otstarbekas neid põletada.

  • Kuusk – kütteväärtus madal, ei jäta palju sütt. Põleb hästi ja annab kiiresti sooja, sobib tulehakatuseks või pliidi alla. Puit on tiheda struktuuriga. Vaigutaskute lõhkemisel pillub sädemeid ja praksub, ei ole seetõttu hea kaminapuu. Kuusk kasvab umbes 35 meetri kõrguseks. Õhukuivana kaalub keskmiselt 253 kg/rm, kütteväärtus 1320 kWh/rm. Sobib kinnisesse koldesse.
  • Mänd – kütteväärtus on hea, kuid toorest puud on pea võimatu põlema saada. Annab suure ja heleda leegi. Sisaldab palju vaiku. Tihedal männiga kütmisel tuleb korstnat, ahju ja suitsulõõre sageli puhastada, sest tekib palju tahma. Õhukuivana kaalub keskmiselt 293 kg/rm, kütteväärtus 1360 kWh/rm. Sobib kinnisesse koldesse.
  • Kask – kaske on üsna lihtne töödelda ja ta on suure kütteväärtusega. Põhjamaade armastatuim küttepuu. Kask tuleb kiirelt kuivatada, muidu hakkavad puitu kahjustama seened. Kask kasvab hoogsalt umbes 50. eluaastani ja elab harva kauem kui 200 aastat. Arukased võivad kasvada kuni 30-meetristeks. Õhukuivana kaalub 333 kg/rm, kütteväärtus 1700 kWh/rm. Sobib igasse koldesse.
  • Haab – annab kena ühtlase leegi, sobib kaminasse. Oht, et kuivamisel jäävad halgude sisse niiskusetaskud. Tingimuste osas vähenõudlik ja kiirekasvuline. Kasvab kuni 30 meetri kõrguseks. Õhukuivana kaalub keskmiselt 267 kg/rm, kütteväärtus 1330 kWh/rm. Sobib kaminasse.
  • Hall lepp e valge lepp – Eestis tavaline, kiirekasvuline, sirgub kuni 15 meetri kõrguseks. Mulla suhtes vähenõudlik. Puit muutub pärast langetamist peagi oranžikaspunaseks, kuivab kiiresti. Madala kütteväärtuse tõttu nn kraavipervede risupuu, sobib hakkeks. Suitsuahjus hindamatu maitse ja läike andja. Õhukuivana kaalub keskmiselt 240 kg/rm, kütteväärtus 1230 kWh/rm. Sobib igasse koldesse, ka suitsutamiseks. Loe ka “Milline on parim küttepuu?“.
  • Must lepp e sanglepp – Eestis tavaline, kasvab kuni 35 meetri kõrguseks. Puit muutub pärast langetamist oranžikaspunaseks, kuivab kiiresti. Kasutatakse ka vineeri ja mööbli valmistamiseks. Suitsuahjus hindamatu maitse ja läike andja. Õhukuivana kaalub keskmiselt 293 kg/rm, kütteväärtus 1560 kWh/rm. Sobib igasse koldesse, ka suitsutamiseks. Loe ka “Milline on parim küttepuu?“.
  • Saar – väga vastupidav ja kõva puit. Ka toorelt madal niiskusesisaldus. Enam levinud Lääne-Eestis. Kännust võrsuvad võsud, mis võtavad kasutusse vana juurestiku. Õhukuivana kaalub keskmiselt 367 kg/rm, kütteväärtus 1950 kWh/rm. Sobib igasse koldesse, segada nt lepaga.
  • Jalakas – kõva ja tugev puit, kasvab kuni 40 meetri kõrguseks, tahab viljakat mulda. Eestis pärismaine, populaarne pargipuu. Kasutusel peamiselt mööblitööstuses, niinest punuti vanasti vastupidavaid korve. Õhukuivana kaalub keskmiselt 360 kg/rm, kütteväärtus 1910 kWh/rm. Otstarbekam mitte põletada.
  • Tamm – paljudes kultuurides tähtis ja sümboolne puu. Eestis küttepuuna kasutusel pigem harva. Väga kõva ja vastupidav, kuivab umbes kaks aastat. Üks suurima kütteväärtusega puid. Õhukuivana kaalub keskmiselt 367 kg/rm, kütteväärtus 1950 kWh/rm. Otstarbekam mitte põletada.
  • Pöök – aeglase kasvu ja suure kütteväärtusega, kasutusel peamiselt mööblitööstuses. Külmakartlik, pargipuuna Eestisse toodu 19. sajandi teisel poolel. Jämeda tüvega, võib kasvad kuni 40 meetri kõrguseks. Õhukuivana kaalub keskmiselt 380 kg/rm, kütteväärtus 2020 kWh/rm. Otstarbekam mitte põletada.
  • Vaher – küttepuuna kasutusel väga harva, aga armastatud mööbli- ja muusikariistade valmistamisel. Võib kasvada kuni 30 meetri kõrguseks, tüvi hargneb madalalt. Kuivab aeglaselt. Õhukuivana kaalub keskmiselt 353 kg/rm, kütteväärtus 1880 kWh/rm. Otstarbekam mitte põletada.

 

 

Kasutatud materjalid: